Meie külad
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Ut elit tellus, luctus nec ullamcorper mattis, pulvinar dapibus leo.
Statistika elanike kohta (seisuga 2021)
Külade nimed selles praeguse lõigu tutvustavas tekstis on vajutatavad ja viivad alla poole (vastava küla teksti juurde).
Oisu alevik
Oisu alevik asub Türi linnast 12 km kagus mööda Tallinn – Viljandi maanteed. Oisu piirneb Väljaotsa, Metsaküla, Retla, Saareotsa ja Kärevere küladega.
Oisu küla mainiti esmakordselt 15. sajandil nimega Ossekul. Kasutatud on nimesid ka Oiso, Oyes, Oysaby, Ohjeso. XX sajandi algusest tunti Oisu nime all Oisu mõisa südant ja meierei ümbrust, varem kandis Oisu nime ka pärastine Väljaotsa küla. Aleviku nimetus anti Oisule 1975. aastal.
Oisu alevik oli kunagise Estonia kolhoosi, endise Oisu valla ja on siiani osaühing Estonia keskuseks. Oisu aleviku aktiivsete elanike tegevust tunnustati 2015. aastal Türi valla aasta küla tiitliga.
1851. aastal ehitati otstest ühe- ja keskelt kahekorruselisena Oisu mõisa hilisklassitsislik paekivist häärber. Tänapäeval asub hoones rahvamaja, mida piirab vabakujunduslik 3 ha suurune park. Peamised puuliigid on seal tamm, vaher, pärn, saar ja kuusk, pargi harulduseks on suur elupuu.
Oisus pakuvad teenuseid Retla-Kabala kool ja selle lasteaia õppekoht, raamatukogu, kauplus ja perearstipunkt. Suurimaks kohapealseks tööandjaks on põllumajanduslik suurettevõte OÜ Estonia.
Raukla küla
Raukla (Rauckla, Rauaküla, Rauküla, Roukla) küla asub 10 km Türi linnast kagus, piirneb Mäeküla, Taikse, Rikassaare, Äiamaa ning Väljaotsa küladega.
Raukla küla esmamainimine oli 1504. aastal, kui kuulus Särevere mõisale.
Külas asub kivikalme.
Tännassilma küla
Tännassilma (Tönnasilm, Tenasilm, Tenesilm) küla asub 15 km Türi linnast kagus, piirneb Taikse, Kärevere ja Vilita küladega.
16. juunil (uue kalendri järgi 28. juunil) 1872 langes Tännassilma külas Sikensaare talu lähedale meteoriit, mille algseks massiks on arvutatud 28 kilogrammi. Kivi asetati langemispaiga lähedale, kus mustlased ta katki lõid ja tükid laiali kandsid. Tännassilma meteoriidi näidised asuvad Tartu Ülikooli Geoloogia muuseumis.
Küla maadel asub XVI – XVII sajandist pärit kalmistu.
Mäeküla
Mäeküla (Mehheküll, Kaavere, Kawer) küla asub 5 km Türi linnast kagus. Mäeküla piirneb Türi linna, Särevere aleviku ning Taikse, Raukla ja Tori küladega.
Küla mainiti esmakordselt 1590. aastal. Küla nimekujud olid Kaavere, Kawer. Kaavere küla asus 800 m pikkuse ning 100 m laiuse ribana Mäeküla – Tori tee ääres.
Vanasti kuulus Kaavere küla Särevere mõisa koosseisu. Mäeküla mõis (Mehheküll) eraldus Särevere mõisast ja rajati 18. sajandil Kaavere küla kohale. Puidust häärber põletati 1905. aastal, kuid Mäeküla
mõisahäärberi ümber rajatud pargist on säilinud ca 2 ha suurune tamme, pärna, vahtra ja saare kooslusega Mäeküla mõisapark. Voorelt ja pargist avanevad kaunid vaated Säreverele ja Türile. 1954. aastal lõhati Mäeküla mäe jalamil 2,5 m kõrgune ning ca 15 m ümbermõõduga rändrahn, mis oletatavalt oli vanasti ka hiie ja ohvrikivi nimega Suur Kivi.
1975. aastal Mäeküla nimi kaotati, nimi taastati jälle 1999. aastal.
2012. aastal pälvis Mäeküla aktiivse ühistegevuse eest Türi valla aasta küla tiitli.
Mäekülast on pärit Eesti aianduskultuuri edendaja Leo Rehela.
Kärevere küla
Kärevere küla paikneb 16 km Türi linnast kagus, piirneb Oisu aleviku, Saareotsa, Tännassilma ja Pibari küladega.
Küla on esmamainitud 1564. aastal, 17. sajandil rajati külasse mõis. Kalmu talu maadel paiknes I aastatuhande I poolest pärit tarandkalme, mis kolhoosi õitseajal hävitati. 1803. aasta kaartidel on Kärevere küla asemel nimi Veljatagone.
Võhma suunalt Kärevere tagant Rassi suunas kulgev piir on läbi aegade olnud piiriks Alempoisi ja Nurmekunna muinasmaakondade, Rootsi ja Poola riikide vahel pärast Piusa lahingut. Samuti on seal paiknenud piir Liivimaa ja Eestimaa kubermangude, Pilistvere ja Türi kihelkondade, Viljandimaa ja Järvamaa maakondade, Ollepa ja Särevere valdade, Kabala ja Oisu valdade vahel.
Külas asub tuletõrje ajalugu kajastav vanatehnika klubi Retrom muuseum.
Kärevere küla Enniko talust on pärit kirjanik Jaan Lintrop.
Retla küla
Retla (Raideküla) küla asub 14 km Türi linnast kagus, piirneb Oisu aleviku, Saareotsa ja Kabala külade ning Imavere vallaga.
Retla küla on 1853. aastast seotud kooliga, koolimaja ehitati Alliku mõisnikule von Barranoffile kuulunud külakõrtsi asemele. Küla kagu osas asub madal küngas, mil nimeks Paisusaar (Paisosaar, Piusasaar). Aastatuhandeid tagasi oli see pelgupaigaks keset rabasid ja metsi ümberkaudsetele inimestele.
Rikassaare küla
Rikassaare (Rikasfer) küla asub Türi linnast idas, piirneb Näsuvere, Äiamaa ja Raukla küladega ning Paide vallaga.
Rikassaare küla nimi on rahvajuttude järgi tulnud rikastest taludest, kusjuures enamuse rikkusest toonud tulihännad Mäeküla mõisast. Küla asus röövijatele raskesti ligipääsetavas paigas. 1797. aasta krahv Mellini kaardi järgi asus külas vesiveski, 18-19. sajandil asus Rikassaares Mäeküla mõisa karjamõis.
Vaatamisväärsusteks on Luisu rändrahn ning erakätes olev Luisu veski.
Saareotsa küla
Saareotsa (Sarenhof) küla asub 12 km Türi linnast kagus, piirneb Oisu aleviku ning Kärevere, Retla ja Pibari küladega.
Vanade ürikute järgi oli Sarenhof algselt talu nimeks ja sellest kujunes hiljem välja küla. Küla maa-alale, Vare talu maadele, jääb ümbruskonna vanima tarandkalme asukoht, mis on säilinud vaid osaliselt. Samuti on Vare talu maadel asunud kunagi puidust kirik.
Taikse küla
Taikse (Taikuse, Taicks) küla asub 5 km Türi linnast kagus, piirneb Mäeküla, Raukla, Tännassilma ja Vilita küladega ning Särevere alevikuga.
Taikse esmamainimine oli 1564. aastal, mil küla kuulus Särevere mõisa alla. 1894. aastal asutati Taikse koolimajas Türi Muusika Selts, segakoor ja puhkpilliorkester. 1924. aastal asutati Taikses Rahvaraamatukogu Selts.
Küla maadel asub Linnametsa ehk Rabamari kivi, mille kõrgus 2,1 m ja ümbermõõt 13,4 m.
Külast on pärit ajakirjanik Kustas Kotsar (1872 – 1942).
Väljaotsa küla
Väljaotsa küla asub 10 km Türi linnast kagus, piirneb Oisu aleviku ning Metsaküla ja Raukla küladega.
Küla tekkis XX sajandi algul Oisu mõisasüdame kõrvale, Väljaotsa nime kasutati Oisu nimega läbisegi. XX sajandi algul ehitati Väljaotsa külla Alliku valla vallamaja, kolhoosi ajal toimis hoone veskina.
Äiamaa küla
Äiamaa (Oigema, Eiama, Eioma) küla asub 10 km Türi linnast idas, piirneb Raukla, Rikassaare, Metsaküla ja Väljaotsa küladega ning Koigi valla Laimetsa külaga.
Äiamaa esmamainimine oli 1564. aastal (Oigema).
Küla maadel asuvad Äiamaa rändrahn, mille kõrgus
2,5 m ja ümbermõõt 13,4 m ning kaks maa-alust kalmistut, üks neist Revasemäel dateeringuga II aastatuhande esimesest poolest.
Metsküla
Metsaküla küla asub Türi linnast 12 km kagus, piirneb Oisu aleviku ning Äiamaa ja Väljaotsa küladega.
Küla on osa endisest Äiamaa külast, eraldiseisva küla staatus kehtib 1. jaanuarist 2002. Tegemist on tiheasustusega külaga – küla 12 majapidamist paiknevad suhteliselt külg külje kõrval. Küla ühistegevuse ja arendusega tegeleb mittetulundusühing Metsaküla Küla Selts, kooskäimiseks on külal kasutada külakiigega külaplats ning grillkoda. Aastal 2004 võitis Metsaküal Lõuna-Järvamaa aasta küla tiitli ja rändauhinna.
Küla maadel paiknevad Vassaare metsakivi – kõrgus
1,9 m, ümbermõõt 19,2 m ning Vassaare põllukivi – kõrgus 2,9 m, ümbermõõt 19,2 m.